Kuivenduse mõjuala võib olla turbakaevandamise alast 20–150% suurem
Enne 1950. aastaid kaevandati Eestis turvast käsitsi rabade servadest ja tänapäeval tuntud laialdast kuivendamist ei tehtud – just seetõttu taastusid need alad kiiresti ja mõju elurikkusele oli väike. Alates 1950. aastatest on seoses freestehnoloogia kasutuselevõtuga rajatatud suurepinnalisi turbavälju, mille tagajärjel on nendel aladel elurikkus suuresti hävinenud [1].
2018. aastal kaevandati Eestis 962,8 tuhat tonni turvast ja näiteks võrreldes 2017. aastaga suurenes kavandusmaht 42%. Peamiselt kasutati turvast aianduses ja küttematerjalina [2]. Turbakaevanduse rajamine algab esmalt olemasoleva taimestiku eemaldamisega kuni kaevandamiseks sobiva turbakihini. Selle käigus hävinevad sealsed taimeliigid (näiteks turbasamblad), seejärel rajatakse kuivenduskraavid, mis ka aastakümneid hiljem põhjustavad muutusi naabruses olevate alade taimeliikide koosseisus [3].
Kuivenduse mõjuala võib olla turbakaevandamise alast 20–150% suurem [4]. Kõige tugevamat mõju avaldab kuivendamine ligikaudu kuni 100 m kaugusel kuivendusraavist [5]. Elbu rabas läbiviidud uuringu tulemusena leiti, et kuivendamine vähendas naaberaladel ka pesitsevate lindude arvu [4].
Kuivendamata soodes tekib rohkem turvast kui laguneb, sest hapniku ligipääs liigniiskuse tõttu on takistatud. Kliimamuutuste tagajärjel turba moodustamine Eesti looduslikes soodes suureneb ja meie sood hakkavad siduma rohkem süsinikku [6]. Turbaalade kuivendamisel tagatakse aga hapniku juurdepääs ja turvas hakkab lagunema. Selle tagajärjel lendub atmosfääri mitmeid kasvhoonegaase: süsinikdioksiidi (CO2), dilämmastikoksiidi (N2O) ja metaani (CH4) [7]. Eestis paiskub kõige rohkem õhku CO2-e põlevkivitööstusest, teisel kohal on turbakaevandusalad, mis annavad arvestatava panuse kasvuhoonegaaside kogusesse ja seeläbi mõjutavad kliimat [8]. Näiteks autotranspordist eraldub CO2-e ligikaudu üheksa korda vähem kui turbakaevanduse aladelt [9].
Tekst: Kristjan Piirimäe, Kuno Kasak
Toimetamine: Sigrid Ots, Reigo Roasto
__________________________________________________
[1] E. Karofeld. Turbakaevandamisest tekkinud keskkonnakahjulike soode korrastamine vähendab kasvuhoonegaaside eraldumist. Novaator, 2015. https://novaator.err.ee/258083/turbakaevandamisest-tekkinud-keskkonnakahjulike-soode-korrastamine-vahendab-kasvuhoonegaaside-eraldumist
[2] R. Roosalu. Eesti Vabariigi 2018. aasta maavarude koondbilansid (seisuga 31.12.2018). Maa-amet. https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/koondbilanss_2018_seletuskiri.pdf?t=20190522133534
[3] H. Trass. Fen flora and vegetation status in Estonia. – In: Proceedings of the International Symposium Conservation and Management of Fens. Falenty Agricultural University, Faculty of Land Reclamation, Institute of Land Reclamation and Grassland Farming, 6–10 June 1994, Warsaw–Biebrza, pp. 467-475.
[4] T. Tali. Turbakaevanduse mõju soos pesitsevate kahjaliikide arvukusele ja liigilisele koosseisule 1959.–2017. aastatel Lavassaare soostikus. Magistritöö. Eesti Maaülikool, 2019. http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/4879/Tiiu_Tali_2019MA_LM
_t%c3%a4istekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y
[5] A. Kull. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks. Käsikiri Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis, 2013.
[6] A. Gallego-Sala, A. Korhola, A. Väliranta, M. M. Latitudinal limits to the predicted increase of the peatland carbon sink with warming. Nature Climate Change, 2018, 8(10), 907-914. https://www.nature.com/articles/s41558-018-0271-1.pdf
[7] J.-O. Salm, K. Soosaar, M. Maddison, S. Tammik, Ü. Mander. Kasvuhoonegaasid ja süsinikukaod Eesti soodest. Eesti Loodus, 9/2010. http://www.eestiloodus.ee/artikkel3455_3441.html
[8] T. Triisberg. Factors influencing the re-vegetation of abandoned extracted peatlands in Estonia. Doktoritöö. Tartu Ülikool, 2014. https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/4207/Palmist_%20Marilin_%20KK_bak_2018_
t%C3%A4istekst.pdf?sequence=1&isAllowed=n
[9] M. Ilomets. Mis saab jääksoodest? Eesti Loodus, 6/2010, 218–221. http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0106/mati.html